kolmapäev, 10. november 2010

Lõpetuseks!

Allani kokkuvõte.


Juba 10 päeva kodumaal,aga plogi lõppkokkuvüte tegematta.Alustan siis viimase etapi kokkuvõttega.
Viimane päev toimus eraldistart 38km Ayton-Cape Tribulation.Starti asusime vägagi pingevabalt ja läksime
distantsi lihtsalt läbima.Minul oli kokkuvõtte 4.koht kindlustatud ja ettepoole pürgimine oleks olnud ebareaalne.Jass startis minust 2.min eespool ja umb.poolel võistlusmaal sain ta kätte.Kuna startisime
fotoaparaadid taskus,siis klõpsisime ka võistluse käigus teineteisest ka mõned lahedad pildid.

Finishisirge oli vägev.Nimelt tuli sumbata ratas õlal läbi jõe(sügavust kohati 1m).Finishijoon oli vastaskaldal.


Muidugi vaade ja tunne kus kõik eelnevad lõpetajad sind aplausi ja rõõmuhõisete saatel tervitasid oli vägev.Ja üllatus,üllatus finishis lehvisid ka sinimustvalged lipud.
Nimelt oli meid tervitama tulnud kohalikud väliseestlased koos oma Eestist puhkusel viibivate sugulastega.
Võistluste ametlik ja pidulik autasustamine oli õhtul kohalikus restoranis.Ja kõik võistlejad
olid majutatud hotelli.Peale 10.ööd telkides,välivoodites ja magamiskottides oli voodis ja puhaste linade vahel magamine nagu taevalik kingitus.Õhtul olime väga väsinud et isegi ämblik kes kardina taga elas ei häirinud kübetki und.


Võistlusjärgsel päeval toimetati kõik jälle tagasi stardilinna Cairnsi.Kuna kogu võistluse vältel ei õnnestunud küll kohata vabas looduses ühtegi krokodilli,siis tagasiteel Cairnsi peatusime ühes
krokodillifarmis.Saime vaadata krokode toitmist ja lõunaks saime ka maitsta krokodilli liha.
Maitseomaduste poolest meenutab vägagi kanaliha.


Lõppkokkuvõtteks.
Crockodile Trophy on maailma lahedaim,seiklusrikkaim,palavam,ägedam,raskem (just vaimselt)(minu isiklik arvamus siiamaani elus kogetud võistluste põhjal) mägirataste mitmepäeva sõit maailmas.Super üritus.Kes tahaks proovida siis soovitame soojalt.
Tänud kõigile kaasaelajatele!